ALLASURUTUD VIHA=DEPRESSIOON?
Uuringute järgi ühendab depressioon ajus lahti viha-ahela toimimise (viide artikli lõpus). Pikaajaline viha allasurumine lapsest saati võib tekitada depressiooni, sissepoole suunatud viha muutub vihaks inimese enda vastu ja viha tohutu jõu tõttu pärsib keha normaalset funktsioneerimist. Neuronitele on lapsest peale ,,õpetatud,,, et vihaga seostub hoopis näiteks tuimus. Viha küll leiab viisi, kuidas kehast väljuda, kas tohutu plahvatuse ja draamana või haiguste sümptomitena, kuid tervet viha tundmist ei ole keha kogenud. Depressiooni tervendamise protsessis peaks olema olulisel kohal viha, selle kaardistamine oma psüühes ja allasurutud emotsioonide vabastamine.
Depressioon on tänapäeval kahjuks normaalne ja tavaline diagnoos. Depressioon on kas süvenenud ja kliiniline või episoodiline. Sel ajal on mõjutatud sinu tujud, koged seletamatuid kurbuse ja lootusetuse tundeid. Häiritud on ka isu ja unerežiim. Aju ei funktsioneeri õigesti.
Astroloogilises sünnikaardis esindab viha planeet Marss. Marsi päikesemärk aga viha väljendusviisi. Marss on ka tegutsemine, impulss meis, mis viib ideed ellu. Meie tegutsemisviis ja vastupidavus. Emotsioonid tahavad kehas loomulikult liikuda, samamoodi ka viha. Reageerides vihaga tuleks viha kehast lihtsalt läbi lubada. Lubamisel on oluline koht siin, kui ma luban kõiki emotsioone koguaeg olengi emotsionaalselt tasakaalus, midagi ei kogune kuskile. Mai Agate Väljataga õpetab ka viha teadvustama, peale reaktsiooni lihtsalt teadvusta endale sõnadega – Ma kogen hetkel viha. Tundub lihtne ja elementaarne, kuid kahjuks ei ole vihaga toimetulek kõigile nii kerge. Viha endale lubades vabastame tohutud ressursid (Marss ehk meie tahtejõud saab liikuma kehas, vähenevad depressiooni sümptomid).
Vihal on väga oluline roll ka andestamise protsessis. Selleks, et andeks anda on vaja ennem viha tunda ja see vabaks lasta. Me ei suuda isegi ennem ennast täielikult armastada, kui me ei anna endale andeks tehtud vigu. Seega tervenemiseks oleks vaja ka vabastada viha enda vastu (lapsena allasurutud viha võib võtta suuna meie enda vastu, psüühika võtab selle emotsiooni omaks ja armastuse asemel tekib enesevihkamine), peale viha vabastamist tekib empaatia (näiteks sisemise lapse vastu: ta ei saanud ju vastutada, ta oli nii pisike). Empaatia tekkides on võimalik ka lõpuks endale andestada ja oma emotsionaalsest pagasist see koorem vabastada. Selles pagasis leidub enamasti ka viha vanemate vastu. Teadlik meel seda alguses kindlasti ei tunnista, sest ei ole ilus oma vanemate vastu viha tunda. Psüühika korrastamine sellistest ebakõladest on protsess, vananeme vabast ja liigume kiht-kihi haaval lähemale autentsele endale. Kahjuks sellised allasurutud viha emotsioonid tekitavad tulevikus ka suhetes probleeme, meie alateadlik hoiak meeste/naiste suunas võib olla täielikult moonutatud, kuniks me ei ole vabastamist teinud.
Milleks seda kõike vaja on üldse? Vabastada ja terveneda?
Emotsionaalse pagasi vabastamine annab sulle vabaduse, sind ei suuna enam alateadlikud automaatsed reaktsioonid ja saad kogeda elu siin ja praegu. Reageerida nagu ise soovid. Viha on täiesti normaalne emotsioon, kuid selle väljendamine on see, mis võib olla ebaeetiline või kedagi kahjustav. Olles õppinud ise vihaga toime tulema, õpetad oma KÄITUMISEGA seda ka oma lastele. Lapsed matkivad oma vanemaid ja õpivad nii selgeks ka emotsioonidega toimetuleku. Kõige õnnelikum on see laps täiskasvanuna, kelle kõik tunded lapsena olid lubatud, tema emotsionaalne intelligentsus lubab tal elus toime tulla ka kõikide muude asjadega suurepäraselt. Ja mis peamine, anda ja vastu võtta armastust!
https://forte.delfi.ee/artikkel/59099388/depressioon-uhendab-ajus-lahti-viha-tundmise-ahela
